12.12.09
Saame kokku uuel aastal
Uus eelkool on juba järgmisel aastal ehk 23. jaanuaril 2010. Siis ootab lapsevanemaid psühholoog Eva Ots ja lapsi ikka nende õpetajad Merike, Signe ja Anely.
5.12.09
12. detsembri loeng
Lp lapsevanemad
Teid ootavad 12. detsembril kell 11.00 loengusse meie logopeed Maris Pahka ja õppealajuhataja Aime Klandorf, kes on eesti keele õpetaja ja emakeele seltsi aktiivne liige. Lektorid räägivad lugema õppimisest ja tekstide õigesti mõistmisest.
Ootame Teid ja teie lapsi!
Teid ootavad 12. detsembril kell 11.00 loengusse meie logopeed Maris Pahka ja õppealajuhataja Aime Klandorf, kes on eesti keele õpetaja ja emakeele seltsi aktiivne liige. Lektorid räägivad lugema õppimisest ja tekstide õigesti mõistmisest.
Ootame Teid ja teie lapsi!
21.11.09
Tähed sassis? Logopeed aitab
Logopeedi poole pöördumisel kehtib reegel – mida varem, seda parem. Spetsialist tuleks üles otsida kohe, kui tekib kahtlus lapse kõne arengus ja ka siis, kui vanem sooviks oma lapse kõne arengut toetada, soovitab lasteklubi Väike Päike logopeed Margit Aid. „Logopeed oskab hinnata, kuivõrd tõsine on probleem ja kindlasti anda ka soovitusi lapse kõne arengu toetamiseks. Seega ei tasuks logopeedi poole pöördumist karta, parem on ikka kindel olla,“ ütleb ta.
Millal abi otsida?
Kõne arengu puhul tasub arvestada teatud sensitiivseid perioode, millal laps kindlat valdkonda omandab. Näiteks häälduse omandab laps kõige paremini eelkoolieas (3-5/6aastasena). Kui sellest perioodist maha jääda, on õppimine juba tunduvalt raskem.
Logopeedi juures käimine ei ole kohustuslik, kuid Aid soovitab igaks juhuks 3-4 aastase lapsega kontrollis ära käia. Ta rõhutab aga, et kahtluste korral tasuks lapsega logopeedi juurde minna juba varem. „Umbes 1aastane laps võiks öelda mõned sõnad, umbes 2aastane laps peaks panema kaks sõna kokku, 3aastasel lapsel võiks olla juba lause,“ räägib spetsialist.
Ta põhjendab, miks tuleks logopeedilistele probleemidele viivitamata tähelepanu pöörata: „Kõne areng on ühelt poolt oluline seetõttu, et ennast väljendada. Sama oluline osa on aga kõnel ka mõtlemises, oma elu ja tegevuste planeerimisel. Kui kõne areng pidurdub, siis pidurdab see ka teiste psüühiliste protsesside arengut - taju, mälu, mõtlemist.“
Kuidas lapse kõnet hinnata?Hääldus – kuidas laps sõnu välja hääldab (kas võõrad saavad lapse jutust aru), kas puudub mõni häälik või asendab mõnd teist. 4aastase lapse hääldus peaks olema juba selge ja arusaadav, siiski võib esineda veel raskusi R, S, K ja Õ hääldamisel. Põhjus on see, et nende häälikute liigutusmuster on suhteliselt keeruline, seega võib nende häälikute omandamine võtta aega. Samuti võib 4aastasel lapsel olla raske välja hääldada võõramaid ning keerulise häälikstruktuuriga sõnu nagu nt varblased rabarberil.
Sõnavara, grammatika – kas laps suudab ennast väljendada, kas tal esineb palju grammatikavigu (näiteks: kas ta kasutab pöörelõppe (teeB, teeVAD). 3aatane laps peaks rääkima grammatiliselt õigesti (va mõned raskemad vormid, nt nuga – noad, selle asemel võib ta öelda nugad) ja tal peaks olema suhteliselt hea sõnavara, et end teistele arusaadavaks teha. Samuti võiks ta kasutada vähemalt 3-sõnalist lauset
Jutustamine - kas suudab oma kogemusi teistele edasi anda. 3-4aastane laps ei suuda veel arvestada kuulajat, st kas kuulaja teab sama, mida tema, seega võib lapse jutt jääda võõrale arusaamatuks. 5aastane laps suudab juba ka kuulajat arvestada, see on sidus ja mõistetav ka võõrale. Lisaks tuleks jälgida, kas lapse kõnes esineb takistusi (kogelust). Logopeedi poole võib pöörduda ka siis, kui lapsel on raskusi lugema ja kirjutama õppimisega. Küll aga tuleks meelde jätta, et kõik need valdkonnad arenevad lastel erineva kiirusega ja erineval ajal. Harjutamine käigu mängides Et lapse kõne arengule kaasa aidata, võiks lapsevanem kodus koos temaga harjutusi teha. See peaks käima rõõmuga ja läbi mängu. Nii on laps ka ise harjutamisest rohkem huvitatud.
Määri lapse huuled millegi magusaga (mesi, šokolaad) kokku. Laps limpsib huuled keelega puhtaks (teeb keelega ringe).
Pane lapsele taldrikule väike komm/puuviljatükk. Laps proovib seda keelega kätte saada.
Limpsige koos lapsega taldrikuid puhtaks, nt mängige, et olete koerad ja nüüd tuleb limpsida.
Keelekull - keel ajab taga lusikat või muud. Lusikaots tuleks panna nt suunurka, lõuale, nina alla jne ning laps peab seda keeletipuga puudutama.
Lõika nt porgandiviilust välja kujundeid (kolmnurk, rist jne). Lapsel on silmad kinni, pane talle kujund keelele. Ta peab keelega suus kompides mõistatama, missuguse kujundiga on tegemist, pärast võib porganditüki ära süüa ja keel peab suu korralikult ära puhastama (peeglist vaadates võib kontrollida, kas keel sai oma ülesandega hakkama).
Hobuse kappamine (keelega laksutamine).
Keelekomm – laps paneb keele põske; tundub, nagu seal oleks komm.
Hiir suus – lapsel on suu kinni. Ta libistab keelega mööda hambaid huulte all ja teeb keelega ringe. Tundub, nagu hiir või muu loom jookseks suus.
Laps proovib teha keele laiaks, nagu koeral ähkides ja seejärel proovida teha keele kitsaks, nagu nõel.
Ajakirjast Meie pere
Millal abi otsida?
Kõne arengu puhul tasub arvestada teatud sensitiivseid perioode, millal laps kindlat valdkonda omandab. Näiteks häälduse omandab laps kõige paremini eelkoolieas (3-5/6aastasena). Kui sellest perioodist maha jääda, on õppimine juba tunduvalt raskem.
Logopeedi juures käimine ei ole kohustuslik, kuid Aid soovitab igaks juhuks 3-4 aastase lapsega kontrollis ära käia. Ta rõhutab aga, et kahtluste korral tasuks lapsega logopeedi juurde minna juba varem. „Umbes 1aastane laps võiks öelda mõned sõnad, umbes 2aastane laps peaks panema kaks sõna kokku, 3aastasel lapsel võiks olla juba lause,“ räägib spetsialist.
Ta põhjendab, miks tuleks logopeedilistele probleemidele viivitamata tähelepanu pöörata: „Kõne areng on ühelt poolt oluline seetõttu, et ennast väljendada. Sama oluline osa on aga kõnel ka mõtlemises, oma elu ja tegevuste planeerimisel. Kui kõne areng pidurdub, siis pidurdab see ka teiste psüühiliste protsesside arengut - taju, mälu, mõtlemist.“
Kuidas lapse kõnet hinnata?Hääldus – kuidas laps sõnu välja hääldab (kas võõrad saavad lapse jutust aru), kas puudub mõni häälik või asendab mõnd teist. 4aastase lapse hääldus peaks olema juba selge ja arusaadav, siiski võib esineda veel raskusi R, S, K ja Õ hääldamisel. Põhjus on see, et nende häälikute liigutusmuster on suhteliselt keeruline, seega võib nende häälikute omandamine võtta aega. Samuti võib 4aastasel lapsel olla raske välja hääldada võõramaid ning keerulise häälikstruktuuriga sõnu nagu nt varblased rabarberil.
Sõnavara, grammatika – kas laps suudab ennast väljendada, kas tal esineb palju grammatikavigu (näiteks: kas ta kasutab pöörelõppe (teeB, teeVAD). 3aatane laps peaks rääkima grammatiliselt õigesti (va mõned raskemad vormid, nt nuga – noad, selle asemel võib ta öelda nugad) ja tal peaks olema suhteliselt hea sõnavara, et end teistele arusaadavaks teha. Samuti võiks ta kasutada vähemalt 3-sõnalist lauset
Jutustamine - kas suudab oma kogemusi teistele edasi anda. 3-4aastane laps ei suuda veel arvestada kuulajat, st kas kuulaja teab sama, mida tema, seega võib lapse jutt jääda võõrale arusaamatuks. 5aastane laps suudab juba ka kuulajat arvestada, see on sidus ja mõistetav ka võõrale. Lisaks tuleks jälgida, kas lapse kõnes esineb takistusi (kogelust). Logopeedi poole võib pöörduda ka siis, kui lapsel on raskusi lugema ja kirjutama õppimisega. Küll aga tuleks meelde jätta, et kõik need valdkonnad arenevad lastel erineva kiirusega ja erineval ajal. Harjutamine käigu mängides Et lapse kõne arengule kaasa aidata, võiks lapsevanem kodus koos temaga harjutusi teha. See peaks käima rõõmuga ja läbi mängu. Nii on laps ka ise harjutamisest rohkem huvitatud.
Määri lapse huuled millegi magusaga (mesi, šokolaad) kokku. Laps limpsib huuled keelega puhtaks (teeb keelega ringe).
Pane lapsele taldrikule väike komm/puuviljatükk. Laps proovib seda keelega kätte saada.
Limpsige koos lapsega taldrikuid puhtaks, nt mängige, et olete koerad ja nüüd tuleb limpsida.
Keelekull - keel ajab taga lusikat või muud. Lusikaots tuleks panna nt suunurka, lõuale, nina alla jne ning laps peab seda keeletipuga puudutama.
Lõika nt porgandiviilust välja kujundeid (kolmnurk, rist jne). Lapsel on silmad kinni, pane talle kujund keelele. Ta peab keelega suus kompides mõistatama, missuguse kujundiga on tegemist, pärast võib porganditüki ära süüa ja keel peab suu korralikult ära puhastama (peeglist vaadates võib kontrollida, kas keel sai oma ülesandega hakkama).
Hobuse kappamine (keelega laksutamine).
Keelekomm – laps paneb keele põske; tundub, nagu seal oleks komm.
Hiir suus – lapsel on suu kinni. Ta libistab keelega mööda hambaid huulte all ja teeb keelega ringe. Tundub, nagu hiir või muu loom jookseks suus.
Laps proovib teha keele laiaks, nagu koeral ähkides ja seejärel proovida teha keele kitsaks, nagu nõel.
Ajakirjast Meie pere
20.11.09
Kohtume taas 12. detsembril
Järgmine eelkool on 12. detsembril kell 11.00. Kaasa vahetusjalanõud.
Eelkooli õpetajad
Eelkooli õpetajad
14. november
Esimesed õppetööd on eelkoolis tehtud.
Lapsed kuulasid õpetaja Merikeselt muinasjuttu ja siis nobedad näpud joonistasid kuuldu järgi. Hiljem tegime näituse, et emad-isad saaksid ka laste pilte imetleda.
Õpetaja Signe tunnis sai laulda ja see on ju alati väga tore!
Õpetaja Anely tutvustas koolimaja. Käisime klassides ja uurisime, puurisime mida need õpilased siin koolis teevad.
Oli vahva kohtuda tulevaste koolijütsidega!
Emmed-issid olid aga sel ajal koos direktoriga. Kuulasid loengut teemal " Meedia mõju lapsele". Tundus, et ka nemad olid rahul.
Meeldiv oli tutvuda emade ja isadega!
Lapsed kuulasid õpetaja Merikeselt muinasjuttu ja siis nobedad näpud joonistasid kuuldu järgi. Hiljem tegime näituse, et emad-isad saaksid ka laste pilte imetleda.
Õpetaja Signe tunnis sai laulda ja see on ju alati väga tore!
Õpetaja Anely tutvustas koolimaja. Käisime klassides ja uurisime, puurisime mida need õpilased siin koolis teevad.
Oli vahva kohtuda tulevaste koolijütsidega!
Emmed-issid olid aga sel ajal koos direktoriga. Kuulasid loengut teemal " Meedia mõju lapsele". Tundus, et ka nemad olid rahul.
Meeldiv oli tutvuda emade ja isadega!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
